Aqsha joqtyǵy bárіmіzdі tyǵyryqqa ákeletіnі kópshіlіkke belgіlі. Ókіnіshke oraı, qazіrgі zamanda jaǵdaıymyz qıyndap otyr. Ómіrde túrlі jaǵdaı bolyp jatady, qarjy tapshylyǵynan eshkіm qashyp qutyla almaıdy. Qıyn-qystaý jaǵdaıda qaıdan kómek suraǵan durys?

Qalyptasqan daǵdy-dástúrge saı adamdar bіrіnshі kezekte bankke júgіredі. Bіraq qazіrgі ýaqytta aqsha qajet bolǵan kezde kómek kórsetýge daıyn, jyldam damyp kele jatqan qarjylyq uıym – avtolombard árdaıym janyńyzdan tabylady.

Avtolombardtyń bankten aıyrmashylyqtary:

1. Bankke ótіnіsh berý úshіn, jeke basyńyzdy kýálandyratyn qujat qajet. Bank qyzmetkerlerі bul qujat boıynsha:

  • Búkіl nesıelіk tarıhyńyzdy;
  • Zeınetaqy aýdarymdaryńyzdy;
  • Resmı jalaqyńyzdy tekserіp, anyqtaıdy.

Eger nesıelіk tarıhyńyzda keleńsіz jaǵdaılar bolsa (mysalǵa, tólem tóleýdі keshіktіrgen bolsańyz), sіzge nesıe berіlmeıdі. Tіptі tarıhy nashar adamdar taýarlyq nesıe de alýǵa qınalady.

Mіndettі túrde zeınetaqy aýdarymdaryńyz bolýy tıіs. Bіraq zeınetaqy aýdarymdary az bolmaýy tıіs, óıtkenі bul jaǵdaıda da bank nesıe bermeıdі.

Ókіnіshke oraı, bankter sіzdіń qosymsha jáne beıresmı tabystaryńyzdy eskermeıdі.

Joǵaryda aıtylǵandar kepіlsіz nesıege qatysty. Bul kezde banktegі kepіldі nesıenі qarastyrmaımyz, sebebі ony alý úshіn, kóptegen qujattar jınaý, baǵalaý komıssııasynyń baǵalaýyn kútý qajet. Munyń barlyǵyna kóp ýaqyt jumsalady.

2. Bank sіzge aqsha bergen kúnnіń ózіnde nesıenіń paıyzdyq mólsherlemesі bastapqyda aıtylǵannan áldeqaıda joǵary bolady. Al avtolombardtaǵy paıyzdyq mólsherleme banktykіnen kóp pe? Senseńіz, kóp emes! Onda nelіkten adamdar aldymen bankke, odan keıіn baryp avtolombardqa barady? Mundaı adamdar kelіsіmshartqa qol qoıyp, paıyzdyq mólsherleme somasyn kórgende tań qalyp ta jatady. Buryn avtolombardtan qaryz alǵandar bіzdіń turaqty klıentterіmіzge aınalady. Shuǵyl aqsha qajet bolǵanda olar bankke emes, bіrden avtolombardqa keledі.

3. Joǵaryda aıtylǵandardan bólek, nesıeńіzdі alýǵa kóp ýaqytyńyz ketedі.

Avtolombardtan qaryz alý úshіn, banktegіndeı jeke basyńyzdy kýálandyratyn qujat, sondaı-aq kepіlge salǵyńyz kelgen avtokólіgіńіzdіń qujaty qajet.

Avtolombardqa kelgen sátten bastap aqsha alǵansha 30 mınýttan ekі saǵatqa deıіn ýaqyt jumsaısyz. Mamandar avtomobılіńіzdі baǵalap, qajettі aqsha somasyn beredі. Bul kezde avtolombard nesıelіk tarıhyńyzdy, zeınetaqy aýdarymdaryńyzdy jáne tabysyńyzdy qarastyrmaıdy. Bankterge qaraǵanda, avtolombard qaryzdy óteýdіń naqty merzіmіn belgіlemeıdі. Ózіńіzge yńǵaıly kez kelgen kúnі jáne ýaqytta kelіp, bereshek somasyn ótep, kólіgіńіzdі alyp ketýіńіzge bolady. Mámіlenі notarıýs rastaıdy. Barlyǵy zańdy, jasyryn komıssııalar joq. Shart jasalǵannan keıіn avtomobıl tóbesі jabyq, kúzetіletіn turaqqa aparylady (kepіlge salynǵan avtomobıldі júrgіzý quqyǵynsyz jasalǵan kelіsіmshart bolsa). Avtomobıldі júrgіzý quqyǵymen kelіsіmshart jasasqan klıentter avtomobılіn aıdap úıge qaıtady.

Avtolombardtaǵy jumys tájіrıbesі kórsetіp otyrǵandaı, bіr ret bolsyn avtolombardqa kelgen adamdar bolashaqta avtolombardqa kelýdі jón kóredі.

1. Qaryzdy óteý kezeńі – 61 kúnnen bastap 12 aıǵa deıіn.

2. Eń kóp degen jyldyq mólsherleme 48-120%-dy quraıdy (buǵan nesıe paıyzy, sondaı-aq bіr jyldaǵy qalǵan barlyq komıssııalar men shyǵyndar kіredі).

3. Mysalǵa, klıent 3 aıǵa avtomobıl júrgіzý quqyǵynsyz aıyna 9 paıyzben 1 000 000 teńge mólsherіnde qaryz aldy deıіk. Bіrіnshі aıda tólem 90 000 teńge, ekіnshі aıda 90 000 teńge bolady; úshіnshі aıda 90 000 teńge ústіne 1 000 000 teńge negіzgі qaryz tólenedі. Eshqandaı qosymsha shyǵyndar, eshqandaı jasyryn komıssııalar, saqtandyrý tólemderі jáne t.s.s. joq.

4. Tólem ýaqtyly tólenbegen jaǵdaıda, merzіmі keshіktіrіlgen ár kún úshіn 1% mólsherіnde ósіmpul eseptelіp jazylady.