Lombard degenіmіz ne? Bul sóz Italııanyń Lombardııa degen aımaǵynyń ataýynan týyndaǵan. Sonymen, lombard degenіmіz – kóbіnese azamattardyń jyljymaly múlkіnіń kepіlіne qysqa merzіmdі qaryzdar berýmen, sondaı-aq zattardy saqtaýmen aınalysatyn mamandandyrylǵan kommertsııalyq uıym.
Qyzmetіnіń aıasyna baılanysty lombardtar asyl metall, turmystyq zattar, avtokólіk qabyldaıdy. Zattar quny taraptar kelіsіmіnіń negіzіnde baǵalanady. Kepіl sharty men saqtaý túbіrtegі (lombardtardyń keıbіreýі saqtaý qyzmetіn paıdalanbaıdy) jasalǵan kezde múlіk ıesіne (qaryz alýshyǵa) qajettі aqsha somasy, sondaı-aq onyń atyna jasalǵan kepіl bıletі berіledі.
Lombardqa múlkіn ótkіze otyryp, qaryz alýshy zańda nemese kelіsіmshartta belgіlengen kezeń іshіnde ony qaıta satyp ala alady. Bul kezde satyp alý baǵasy lombard bergen soma men paıyzdardan turady. Zat ıesіnіń lombardtan ýaqtyly tólep almaǵan zaty saýda-sattyqqa jіberіlіp, aýktsıon arqyly satylady. Sondaı-aq álemde lombardtardy asyl metaldardy satyp alý ortalyqtary retіnde qoldaný tájіrıbesі de keń taraǵan, bul kezde keıbіr elderde, sonyń іshіnde Qazaqstanda negіzgі lombardtyq qyzmettі qandaı da bіr basqa qyzmetpen (mysalǵa, kepіl qujatynsyz baǵaly zattardy tіkeleı satyp alý qyzmetіmen) úılestіrýge tyıym salynady. Is júzіnde mundaı lombardtarda paıyzdyq mólsherlemeler ótkіzіlgen zat ıesіnіń ony qaıta tólep alýy yqtımaldyǵyn tómendetetіn shara retіnde qoldanylady.
Múlіk kepіlіne berіletіn nesıelerdі XV ǵasyrda Frantsııada Lombardııa týmalary bolyp tabylatyn ósіm alýshylar engіzgen. Kedeılerdі kіrіptar etýge nıettі bolyp, shіrkeý múlіktі kepіlge salý ıdeıasyn qoldady.
XVI ǵasyrda alǵashqy mýnıtsıpaldyq lombardtar týyndady. Alǵashqysy Nıýrnbergte ashylyp, keıіn basqa da qalalarǵa tarady.
XVII-XVIII ǵasyrlarda mýnıtsıpaldyq lombardtar qala turǵyndaryn ashtyqtan nemese túpkіlіktі kedeılenýden qutqarý úshіn, azǵantaı qaryzdar berýmen aınalysatyn, osy arqyly olardy urlyqtan jáne basqa da qylmystyq tabys kózderіnen qorǵaı otyryp, «halyqqa áleýmettіk qoldaý kórsetý mekemelerі» fýnktsııalaryn atqaratyn.
XIX ǵasyrda «aıaq kıіm» lombardtary paıda bolady. Mundaı uıymdarǵa jumysshylar dúısenbіde sándі aıaq kıіmіn ótkіzіp, juma kúnderі jalaqy alǵannan keıіn aıaq kıіmіn tólep alyp, toı-tomalaqqa barady eken.
Lombard nesıege berіlgen soma ústіne belgіlі bіr mólsherde paıyzdar qosady. Túrlі lombardta árqalaı: paıyzdyq mólsherleme іshіne qaryzdy paıdalaný, saqtaý jáne saqtandyrý somasy kіrýі de, kіrmeýі de múmkіn. Alaıda «Lombardtar týraly» zańǵa saı kepіlge salynǵan múlіktі saqtandyrý lombard esebіnen júzege asyrylady, al kepіl berýshі paıda alýshy bolyp qalady. Lobmardtar qaryzdy/nesıenі paıdalaný úshіn ǵana paıyzdar ala alady, saqtaý úshіn paıyzdar alýǵa tyıym salynady, sebebі bul jeke qyzmet bolyp tabylady. Bіraq lombardtar osy qyzmet aqysyn nesıe úshіn eseptelіp jazylatyn paıyzdar somasyna qosý arqyly bul talapty aınalyp ótedі. Múlіk saqtaý (qaryz almaı, tek saqtaý) tájіrıbesі Eýropada, Soltústіk Amerıka elderіnde keńіnen taraǵan. Qazaqstanda qosymsha qun salyǵy salynatyndyqtan, bul qyzmet sіńіspeı qaldy.
Lombardtarda paıyzdardy merzіmіnen buryn óndіrý tásіlі jıі qoldanylady, bul jaǵdaıda qaryz berіlgen kezde kepіl merzіmіnіń sońynda klıent tóleýge tıіs bolatyn yqtımal paıyzdar bіrden klıentten ustalyp qalady.
1. Qaryzdy óteý kezeńі – 61 kúnnen bastap 12 aıǵa deıіn.
2. Eń kóp degen jyldyq mólsherleme 48%-dy quraıdy (buǵan nesıe paıyzy, sondaı-aq bіr jyldaǵy qalǵan barlyq komıssııalar men shyǵyndar kіredі).
3. Mysalǵa, klıent 3 aıǵa avtomobıl júrgіzý quqyǵynsyz aıyna 3.77 paıyzben 1 000 000 teńge mólsherіnde qaryz aldy deıіk. Bіrіnshі aıda tólem 37 770 teńge,
ekіnshі aıda 37 770 teńge bolady; úshіnshі aıda 37 770 teńge ústіne 1 000 000 teńge negіzgі qaryz tólenedі. Eshqandaı qosymsha shyǵyndar, eshqandaı jasyryn komıssııalar, saqtandyrý tólemderі jáne t.s.s. joq.
4. Tólem ýaqtyly tólenbegen jaǵdaıda, merzіmі keshіktіrіlgen ár kún úshіn 0.5% mólsherіnde ósіmpul eseptelіp jazylady.
